Megreli keel
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) |
Megreli keel (samuti ka Margaluri, Megrel, Megruli) kuulub kartveli keelkonna sani rühma.[1] Megreli keelt kõneldakse põhiliselt Gruusia lääneosas, Samegrelo ja Abhaasia piirkonnas. 1989. aasta andmete järgi kõneles megreli keelt 500 000 inimest, 2015. aasta andmete järgi 345 530.[1]
Foneetika ja fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Megreli keeles on viis põhivokaali a, e, i, o, u. Zugdidi-Samurzaqano dialektis on kuues vokaal ə.
Eesvokaal | Tagavokaal | ||
---|---|---|---|
ümardamata | ümardatud | ||
Kõrge | i [i] | (ə [ə]) | u [u] |
Keskkõrge | e [ɛ] | o [ɔ] | |
Madal | a [ɑ] |
Huulhäälik e labiaal |
Hammashäälik e dentaal |
Hambasombuhäälik e alveolaar |
Pehmesuulaehäälik e velaar |
Kurgunibuhäälik e uvulaar |
Kõrihäälik | ||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Nasaal | m [m] | n [n] | |||||
Sulghäälik | heliline | b [b] | d [d] | g [ɡ] | |||
helitu | p [p] | t [t] | k [k] | ʔ [ʔ] | |||
ṗ [pʼ] | ṭ [tʼ] | ḳ [kʼ] | qʼ [qʼ] | ||||
Afrikaat | heliline | ʒ [d͡z] | ǯ [d͡ʒ] | ||||
helitu | c [t͡s] | č [t͡ʃ] | |||||
ċ [t͡sʼ] | čʼ [t͡ʃʼ] | ||||||
Frikatiiv (hõõrdhäälik) |
heliline | v [v] | z [z] | ž [ʒ] | ɣ [ɣ] | ||
helitu | s [s] | š [ʃ] | x [x] | h [h] | |||
Tremulant (värihäälik) |
r [r] | ||||||
Aproksimant | kesk- | y [j] | |||||
külg- | l [l] |
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Megreli keeles on 9 käänet: nominatiiv, ergatiiv, daativ, genitiiv, latiiv, ablatiiv, instrumentaalkääne, adverbiaal, benefaktiiv.
Kääne | Ainsus | Mitmus | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Megreli | Laz | Gruusia | Svan | Megreli | Laz | Gruusia | Svan | ||
Nominatiiv | -i | -i/-e | -i | -i | -ep-i | -ep-e | -eb-i | -är | |
Ergatiiv | -k | -k | -ma | -d | -ep-k | -epe-k | -eb-ma | -är-d | |
Daativ | -s | -s | -s | -s | -ep-s | -epe-s | -eb-s | -är-s | |
Genitiiv | -iš | -iš | -is | -iš | -ep-iš | -epe-š | -eb-is | -are-š | |
Latiiv | -iša | -iša | n/a | n/a | -ep-iša | -epe-ša | n/a | n/a | |
Ablatiiv | -iše | -iše | n/a | n/a | -ep-iše | -epe-še | n/a | n/a | |
Instrumentaal | -it | -ite | -it | -šw | -ep-it | -epe-te | -eb-it | -är-šw | |
Adverbiaal | -o(t) | -ot | -ad | -d | -ep-o(t) | n/a | -eb-ad | -är-d | |
Benefaktiiv | -išo(t) | n/a | -isad | -išd | -ep-išo(t) | n/a | -eb-isad | -är-išd |
Asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Megreli | Laz | Gruusia | |
---|---|---|---|
Mina | ma | ma | me |
Sina(ains.) | si | si | šen |
Seda(kõnelejale lähedane) |
ena | aya | es |
Seda | ina | ia | is |
Meie | čki/čkə | čki | čven |
Teie | tkva | tkvan | tkven |
Neid | enepi | antepe | eseni |
Need | inepi | entepe | isini |
Omastavad asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Megreli | Laz | Gruusia | |
---|---|---|---|
Minu | čkimi/čkəmi | čkimi | čemi |
Sinu | skani | skani | šeni |
Tema, selle |
muši | muši | misi |
Meie | čkini/čkəni | čkini | čveni |
Teie | tkvani | tkvani | tkveni |
Nende | inepiš | mutepeši | mati |
Süntaks
[muuda | muuda lähteteksti]Sõnajärg gruusia (sh ka megreli) keeles ei ole väga range. Tavalise lause struktuur on järgnev: alus – kaudsihitis – otsesihitis – tegusõna. Näiteks lause ‚ma kirjutan kirja oma emale’ võib kõlada alljärgnevalt:
Me | dedas | ts'erils | vts'er. |
Mina-NOM | minu emale-DAT | kirja-DAT | kirjutama-PRES |
Ingl. k – I am writing a letter to my mother (NOM-nominatiiv, DAT-daativ,PRES-present screeve)
See lause võib samuti ilmneda ka sellisel viisil: alus – tegusõna – otsesihitis – kaudishitis. Kuna tegusõna sisaldab selle argumendi kogu informatsiooni, siis igaühe nendest võib välja jätta. Asesõna argumentide väljajätmine on tavaline nähtus.
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]Mu rjokh(x)o? – Mis su nimi on?
Soishe req(t)? – Kust sa pärit oled?
Man saat re? – Mis kell on?
Did madloba! – Suur aitäh! [2]
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Megreli keeles on kasutusel gruusia tähestik. Gruusia kiri on aramea kirjast kreeka kirja kaasmõjul tekkinud kiri. Tegelikult aga gruusia tähestiku ajalooline teke on vaieldav. Erinevatele teooriatele toetudes on see tekkinud kas aramea, kreeka või kopti keeltest.[3]
Gruusia | Transkriptsioon | IPA transkriptsioon |
ა | a | ɑ |
ბ | b | b |
გ | g | ɡ |
დ | d | d |
ე | e | ɛ |
ვ | v | v |
ზ | z | z |
თ | t | t |
ი | i | i |
კ | ḳ | kʼ |
ლ | l | l |
მ | m | m |
ნ | n | n |
ჲ | y | j |
ო | o | ɔ |
პ | ṗ | pʼ |
ჟ | ž | ʒ |
რ | r | r |
ს | s | s |
ტ | ṭ | tʼ |
უ | u | u |
ჷ | ə | ə |
ფ | p | p |
ქ | k | k |
ღ | ɣ | ɣ |
ყ | qʼ | qʼ |
ჸ | ʔ | ʔ |
შ | š | ʃ |
ჩ | č | t͡ʃ |
ც | c | t͡s |
ძ | ʒ | d͡z |
წ | ċ | t͡sʼ |
ჭ | čʼ | t͡ʃʼ |
ხ | x | x |
ჯ | ǯ | d͡ʒ |
ჰ | h | h |
Varasematel sajanditel oli kasutusel vanagruusia kiri asomtavruli (ka mrglovani/mrgvlovani). 9. sajandist alates arenes nuskhuri (khutsuri) kiri. Khutsuri kirjas oli 38 suur-ja väiketähte. 11. sajandil aga võeti kasutusele mkherduli kiri, mille tähestikus on 33 tähte, millest 28 tähistavad konsonante ja 5 vokaale; suuri ja väikesi tähti ei eristata. Mkhedruli kiri on tänapäevani kasutusel.
Asomtavruli kiri erines vormide ümaruse ning ühesuguse tähesuuruse poolest ning oli kasutusel 9.-10. sajandil. Seda asendas nuskhuri kiri, mis oli nurkliku kallakuga ning ökonoomsem. 10. sajandil kujuneb nuskhurist mkhedruli kiri, mis oli erisuguste vertikaalsete suuruste ning ümaramate kujudega. Nuskhuri ja mkhedruli eksisteerisid mitu sajandit, kusjuures esimene oli kasutusel vaimulikus ning teine ilmalikus kirjanduses. 17. sajandil kadus nuskhuri kõnepruugist ning tähtede kirjakujud stabiliseerusid.[3][4]
Asomtavruli kiri | |||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Ⴀ | Ⴁ | Ⴂ | Ⴃ | Ⴄ | Ⴅ | Ⴆ | Ⴡ | Ⴇ | Ⴈ | Ⴉ | Ⴊ | Ⴋ | Ⴌ |
Ⴢ | Ⴍ | Ⴎ | Ⴏ | Ⴐ | Ⴑ | Ⴒ | Ⴣ | ႭჃ, Ⴓ | Ⴔ | Ⴕ | Ⴖ | Ⴗ | Ⴘ |
Ⴙ | Ⴚ | Ⴛ | Ⴜ | Ⴝ | Ⴞ | Ⴤ | Ⴟ | Ⴠ | Ⴥ |
Mkhedruli kiri | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
ა | ბ | გ | დ | ე | ვ | ზ | ჱ | თ | ი | კ | ლ | მ | ნ | |
ჲ | ო | პ | ჟ | რ | ს | ტ | ჳ | უ | ფ | ქ | ღ | ყ | შ | |
ჩ | ც | ძ | წ | ჭ | ხ | ჴ | ჯ | ჰ | ჵ | ჶ | ჷ | ჺ | ჸ | ჹ |
Huvitavat
[muuda | muuda lähteteksti]Megreli ja üleüldse gruusia keelele on omane konsonantide rohkus. Eestlasel on väga raske hääldada megreli või gruusia sõnu (nt Gruusia linn Mtshetha).
Foneetlised protsessid: Kindlad vokaalide paarid muutuvad ühekordseks: ae ning ai → ee → e ao, oa ning oo → aa → a ou → uu → u
Zugdidi-Samurzaqano dialektis vokaalid i ja u samuti muutuvad sageli ə-ks.
Arvsõnad megreli keeles
[muuda | muuda lähteteksti]1 – arti [ɑrti]
2 – žiri / žəri [ʒiri] / [ʒəri]
3 – sumi [sumi]
4 – otxi [ɔtxi]
5 – xuti [xuti]
6 – amšvi [ɑmʃwi]
7 – škviti [ʃkviti]
8 – bruo / ruo [bruɔ] / [ruɔ]
9 – čxoro [t͡ʃxɔrɔ]
10 – viti [viti]